Tervis

Üldiselt on borderid pika eluea ja hea tervisega koerad, sest nende aretus on toimunud eelkõige tööomadusi silmas pidades. Siiski esineb terviseprobleeme, mis õnneks küll on terviseuuringutega väljaselgitatavad ja vastutustundliku aretusega kontrolli all hoitavad.

Kutsikat võttes või paarilist valides jälgige kindlasti terviseuuringute olemasolu! Vajadusel võib abi küsida meie tõuühingust.

Geneetilised haigused

Retsessiivsed pärilikud haigused avalduvad koertel tabelis näidatud viisil:

Selgitused:
Clear- „puhas“, koer ei jää haigeks ega kanna antud geeni oma järglastele.
Carrier- „kandja“, koer ise ei jää haigeks, aga võib kanda antud geeni edasi oma järglastele.
Affected- „tabandunud“, koeral on suur tõenäosus jääda haigeks ning ta kannab ka antud geeni edasi oma järglastele’

Järgnev nimekiri on haigustest, mida on võimalik DNA testiga kindlaks määrata ja kutsikatel haiguse teket täielikult vältida, juhul kui mõlemad vanemad on testitud ning ei ole paaritatud omavahel kahte kandjat või „affected’’ koera:

Collie silmaanomaalia (lühend CEA) on geneetiline silmahaigus. Seda on võimalik diagnoosida väga noorel koeral silmapõhjade uurimisega, kuid muutused kipuvad koera kasvades peituma ega pruugi tavalise silmauuringu puhul näha olla.

Trapped neutrophile syndrome (lühend TNS) on pärilik haigus, mille puhul ei liigu vere valgelibled luuüdist vereringesse. Enamik haigeid koeri eutaneeritakse mõne kuu vanuselt või nad surevad nakkushaigustesse, kuna immuunsüsteem ei suuda valgeliblede puudumise tõttu haigustega võidelda. Ravi puudub.

Neuronal ceroid lipofucinosis (lühend CL või NCL või NCL5), ravimatu geneetiline haigus, mis põhjustab rakkude kahjustusi silmades ning ajus. 1-2 aasta vanuselt tekivad neuroloogilised probleemid, koer võib jääda pimedaks ning koordinatsioon ja liikumisvõime halvenevad. Üldiselt eutaneeritakse koerad 2 aasta jooksul pärast sümptomite teket.

Imerslund-Gräsbeck’i sündroom (lühend IGS) on geneetiline haigus, mille puhul ei imendu koera seedesüsteemist B12 vitamiin. Sümptomiteks on isu puudumine, madal kaal, letargia, kurvameelsus pärast söömist. Pikema kulu järel lisanduvad aju ja närvisüsteemi häired. Õnneks on haigus kontrollitav regulaarsete B12 süstidega.

Glaukoom (lühend BCG või GG või GGD) on silma siserõhu suurenemine, mille tagajärjeks on nägemisnärvi ja reetina hävimine ning pimedaks jäämine. Glaukoomi varajaseks leidmiseks tehakse silmauuring gonioskoobiga.

Multi-drug Resistance Gene  (lühend MDR1) on borderitele ja nende sugulastõugudele omane geen, mis pärsib aju kaitsva proteiini tööd, mille tõttu on tabandunud (affected) koertel suurenenud tundlikkus teatud ravimite suhtes, mis võib keskmistes või kõrgetes doosides manustades kaasa tuua neuroloogilised probleemid nagu krambid ja pimedus. Geeni olemasolu saab välja selgitada geenitestiga. Ka geeni kandvad (carriers) koerad on ravimitele tundlikumad kui terved koerad, kuid siiski vähem kui tabandunud. MDR1 ei ole surmav haigus, kui omanik on teadlik ohtudest. Haiget geeni omab ligikaudu 5% borderitest. Kui te ei tea, kas teie koer kannab haiget geeni, proovige võimalusel järgnevalt nimetatud ravimitega kokkupuudet vältida.

Ravimiteks, mis võivad olla ohtlikud, on näiteks, kuid mitte ainult:

  • Parasiitide tõrjeks kasutatavad ivermektiin, milbemütsiin, moksidektiin ja selamektiin. Need ravimid on õigetes doosides kasutades ohutud, kuid ettevaatust, kui koeral on kokkupuudet ravi saanud kariloomadega, sealhulgas nende väljaheidetega;
  • Kõhulahtisuse ravis kasutatav loperamiid;
  • Rahusti atsepromasiin;
  • Valuvaigisti butorfanool;
  • Südameravim digoksiin;
  • Antibiootikumid tsüklosporiin ja erütromütsiin.

Raine sündroom (lühend RS või DH), mis osades allikates kannab nime Dental Hypomineralisation, on hammaste haigus. Haigustunnused avalduvad varakult, tavaliselt enne koera kahe aastaseks saamiseni. Noore ja haige koera hambaemail on tavapärasest pehmem, mistõttu hambad muutuvad pruunikaks/mustaks ja kuluvad ära ebanormaalsel kiirusel. Ravi puudub, ainuke leevendusviis on eemaldada kõik põletikulised hambad.

Sensory Neuropathy (lühend SN) on progresseeruv neuroloogiline haigus. Sümptomid avalduvad tavaliselt 2-7 kuuselt. Kliinilisteks tunnusteks on kõndimisraskused, lihaste atroofia, uriinipidamatus. Ravi puudub. Kuna haige koera elukvaliteet on niivõrd halb, eutaneeritakse koer üldjuhul enne 18 kuuseks saamist.

Early Adult Onset Deafness (lühend EAOD) ehk varajane kurtus. Haige koer hakkab järk-järgult kaotama kuulmist, kuni muutub lõpuks täiesti kurdiks. Tavaliselt avalduvad sümptomid 2-6 aastasel koeral. Koera kuulmise kontrollimiseks saab ära teha BAER-testi.

Degeneratiivne müelopaatia (lühend DM) on progresseeruv seljaaju haigus, mis avaldub koertel vanemas eas (tavaliselt 7-8 aasta vanuselt). Selle geneetilise haiguse esmasteks kliinilisteks tunnusteks on tagajäsemete ataksia (liikumisvaegus ja koordinatsioonihäired). Haiguse hilisemas faasis tekib koertel tagakeha nõrkus (loom ei suuda enam püsti seista) ning tagakeha halvatus, millele järgneb hingamisseisak ja surm. Kliiniliste nähtude ilmnemisel viiakse üldjuhul läbi eutanaasia. Esmastest sümptomitest kuni surmani võtab keskmiselt aega 3-12 kuud.

Muud haigused, mida ei saa geenitestiga määrata:

PRA ehk progresseeruv võrkkesta atroofia (progressive retinal atrophy) on haigus, mille tagajärjeks on enamasti pimedaks jäämine. Esmasteks tunnusteks on halvenenud nägemine pimedas, seejärel väheneb nägemine ka päevavalguses ning viimane staadium on täielik pimedus. Haigust ei saa ravida, kuid seda on võimalik avastada silmauuringuga juba enne kliiniliste tunnuste ilmnemist, seetõttu peaks aretuses kasutama ainult uuritud koeri. Kutsikat valides jälgige kindlasti, et vanematel silmad uuritud ning puhtaks tunnistatud oleks.

Puusa- ja küünarliigese düsplaasia. Düsplaasiat saab kindlaks teha röntgenipildiga. Eestis kasutatakse hindamisel FCI süsteemi, mille puhul puusaliigestele antakse täheline hinnang A-st (ideaalilähendane) kuni E-ni (raske puusadüsplaasia), küünarliigese puhul 0 (ideaalilähedane) kuni 3 (raske küünarliigese düsplaasia). Tänapäeval ei ole düsplaasia tekkele täielikult selgusele jõutud, aga suure tõenäosega mõjutavad seda nii välised tegurid (toitumine, liikumine, füüsiline vorm, traumad) ja mingil määral ka pärilikkus.

Epilepsia ehk langetõbi. Epilepsia tunnusteks on aju järsu aktiivsuse muutumisel tekkivad krambihood. Epilepsia võib olla geneetiline või idiopaatiline (teadmata põhjusel tekkinud). Bordercollie sugupuusid järgides võib oletada, et tõus on epilepsia üldjuhul geneetilise taustaga. Haiget koera tuleb elu lõpuni ravida, kuid epilepsiaravimid ei pruugi kõiki koeri aidata.