Tõututvustus – Eesti Bordercollie Ühing

Bordercollie’d on töökad, visad ja targad karjakoerad. Tõu sünnikohaks on karmide oludega mägine piirkond Šoti- ja Inglismaa piirialadel. Arvatakse, et kõigi tänapäevaste borderite esiisa on karjaajamisel erakordse osavusega silma paistnud legendaarne lambakoer Old Hemp. Borderite karjaajamise stiil on väga omapärane, madal ja kiire hiiliv liikumine koos intensiivse kariloomade jõllitamisega. Lammastele meenutab niimoodi tegutsev loom kiskjat ja seetõttu alluvad nad sedalaaadi ajamisele kergesti. Karjatamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Bordereid on aretatud eelkõige nende tööomadusi silmas pidades ning seetõttu võib nende välimus olla väga erinev. Borderid võivad olla nii pika, poolpika kui lühikese karvaga, nende kõrvad võivad olla nii püsti kui poolpüsti (päris lontis kõrvu FCI standard seni ei tunnista). Ka erinevaid värvivariante on tohutu hulk, lubatud ei ole vaid valdavalt valget värvi koerad – need pidavat lammastele liigselt lamba moodi tunduma. Bordereid ühendavaks tunnuseks on nende meeletu usinus, suur keskendumisvõime, näiliselt väsimatu tegutsemine, kiire õppimine ning täielik pühendumine oma tööle ja peremehele.

Border collie, bordercollie või borderkolli?

Inglise keeles on tõu nimi Border Collie ja seda seetõttu, et collie oli igasuguse karjatamiseks kasutatava koera üldnimetus ning border tähistab Inglis- ja Šotimaa piirialasid, kust tõug pärineb. Eesti keeles on tõu tähistamiseks kasutusel olnud mitmesuguseid erinevaid variante – Šoti lambakoer, border collie, bordercollie, borderkolli, border kolli. FCI Eesti allorganisatsioon Eesti Kennelliit on tõu nimetusena kasutusele võtnud bordercollie, samal ajal kui Eesti Keele Instituudi soovitatud variant on borderkolli. Eesti keele nõuetele vastaks veel ka Border Collie, tõunimi originaalkeeles kursiivis kirjutatuna. Koerte omanike ning kasvatajate arvamused lähevad antud küsimuses samuti lahku, osad tahaksid järgida eesti keele norme, teised jälle on juba harjunud kasutama EKL-i poolt kinnitatud nimekuju. Oma kodulehel nimetame tõugu nii nagu EKL-i tõustandardis – bordercollie.

Bordercollie tõupaberid

Tõupaberid näitavad koera päritolu ning ametlike tõupaberite olemasolu korral on koer ning tema eellased kantud tõuregistrisse. Koera esivanemate teadmine aitab aretajatel vältida geneetilisi haigusi ja sugulusaretust ning kasutada aretuses võimalikult heade päritavate omadustega koeri. Bordercollie´de puhul on loomulikult aretuse põhirõhk alati olnud tööomaduste säilitamine ning parandamine. Tõupaberid iseenesest ei garanteeri, et koer on suurepärase tervisega ning heade tööomadustega, kuid nad suurendavad selle tõenäosust oluliselt. Tõuregistrit pidavatel organisatsioonidel on olemas eeskirjad koerte heaolu järgimiseks, näiteks ei tohi emast koera paaritada liiga tihti või liiga noorelt ning kutsikaid ei tohi emase juurest liiga vara ära võtta. Tõutunnistuse tegemine on üsnagi odav (Eesti Kennelliidus 15 eurot liikmele, mitteliikmele 30 eurot), seetõttu peaks alati olema pisut kahtlustav kui keegi pakkub puhtatõulisi ilma tõutunnistuseta kutsikaid. Tõutunnistuse puudumisel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, kuid pahatihti on neid ühendavaks asjaoluks kellegi majanduslik kasu, mis tuleb koerte heaolu või tervise arvelt.

Bordercollie tõu sünnimaal, Suurbritannias, on kaks organisatsiooni, kes peavad bordercollie´de tõuregistrit, ISDS (The International Sheep Dog Society) ja Kennel Club (KC). ISDS soosib aretust karjatamisoskusest lähtuvalt, KC tähtsustab rohkem koera välimuse vastavust tõustandardile. ISDS on neist kahest registripidajast vanem ning ISDS paberitega koertele võib soovi korral ka KC tõupaberid saada. Samas KC tõupaberitega koerad saavad endale ISDS tõupaberi ainult erandkorras, juhul kui nad on tõestanud oma karjatamisoskusi.

ISDS registreerib igal aastal umbkaudu 6000 bordercollie´t (KC registreerib aastas umbes 2000 bordercollie´t) ning korraldab kohalikke ja rahvusvahelisi karjatamisvõistlusi. ISDS tõupaberid võivad kutsikad saada ka väljaspool Suurbritanniat sündides, juhul kui mõlematel vanematel on ISDS või ISDS poolt tunnustatud tõupaberid (ISDS tunnustab American Border Collie Association (ABCA), Canadian Border Collie Association (CBCA), Australian Working Border Collie Registry (AWBCR) ja South African Sheep Dog Association (SASDA) tõupabereid) ning ISDS muud aretusnõuded täidetud. Muudest aretusnõuetest põhilisteks on kohustuslik silmauuring, kutsikate mikrokiipimine ning samuti peavad nii emase kui isase koera omanikud olema ISDS liikmed.

Eestis peab tõukoerte registrit FCI allorganisatsioon Eesti Kennelliit. Eesti Kennelliit kandis 2017. aastal oma registrisse 29 bordercollie´t ning aasta varem 24 bordercollie´t. Eestis elavate bordercollie´de hulgas on nii EKL (FCI) kui ka ISDS tõupabereid omavaid koeri, lisaks veel mõned muude registrite (erinevaid registreid on väga palju, mõned neist usaldusväärsemad ja mõned pigem petturlus) tõupaberitega koerad. Mitmetel koertel on ka topeltregistreering ning nii FCI kui ISDS tõupaberid. Samuti on Eestis märkismisväärne hulk bordercollie-laadseid, kuid ilma ametlike tõupaberiteta koeri.